Tatjana, 49 - 1 февраля 2011 18:39

tõenäoliselt vaid kord elus leiad kellegi, kelle eest oled valmis elu andma. tõenäoliselt seesama kord elus ei olda valmis sinu ohvreid vastu võtma. ja mitte ainult seda, ei olda valmis üldse mingit sügavamat suhet looma.

tahtes inimesega rääkida, ei tule paljudel juhtudel sellest miskit välja. palju lihtsam on kribada SMSe, saata e-kirju, kirjutada blogides jne.

miks see kõik küll nii on? kas tõesti on meie "areng" kõige selle taga? muutume mehhaanilistemaks ja kaotame oma tundeid. tegutseme vaid oma füüsilise heaolu kindlustamise nimel, hindamata psüühilise poole tähtsust. tähtsad on raha, asjad jm materiaalne ning meil pole aega mõeldagi sellele, et tunda või naturaalselt suhelda.

tõenäoliselt kuulun ma hoopis teise ajastusse (nagu mu "pihiisa ("..ema" tegelikult)" ütleb) sest mina tunnen kõigest sellest tõsist puudust.

• 
• 
•